Kohtumine Tallinna linna ruumikvaliteedi ja standardlahenduste teemal

Fotol: Tallinna Reaalkooli juurdeehitus (ehitusaegne foto)
arhitektuur: molumba (autorid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan, Ann Kristiin Entson)
Foto: Nordlin Ehitus

23. septembril 2026 kohtusid Tallinna linnavalitsuses linnapea Peeter Raudsepa, abilinnapea Tiit Teriku ja linnavaraameti juhi Oliver Eglitiga EALi president Aet Ader, asepresident Mari Rass ja projekteerimise projektijuht Olavi Ottas.

Tallinna linn on üks Eesti olulisemaid avaliku ruumi ja ehitatud keskkonna tellijaid. Linna tellitud projektide kvaliteet, maksumus ja elluviimise kiirus sõltuvad suurel määral sellest, kui hästi on projektid enne projekteerimise ja ehitamise alustamist ette valmistatud ning kuidas neid protsessi käigus juhitakse. 

Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna linna senistes protsessides on esile kerkinud mitmeid korduvaid probleeme: ebapiisavad või muutuvad lähteandmed, ebarealistlikud tähtajad, hilinenud otsused, töömahu ja tasu ebakõla ning projekteerimise ja ehitamise ajal tekkivad muudatused.

Oluline on vaadata neid küsimusi tervikuna. Projekti maksumuse või ajakava suurenemist ei saa automaatselt seostada arhitektuurivõistluse või projekteerimisega. Enamasti kujuneb lõpptulemus kogu projektijuhtimise protsessi koosmõjus. 

2025 aasta sügisel töötasid Tallinna linnaplaneerimise amet, Tallinna linnavaraamet ja Eesti Arhitektide Liit välja Tallinna arhitektuurivõistluste protsessikaardi. Protsesside korrastamine ametite vahel ja selgete vastutusvaldkondade määramine kiirendab protsesse ja hoiab kontrolli all juhuslikke muudatusi hilisemas protsessis.

EAL järeldused, mis aitaksid projekteerimsie protsesse Tallinna linnas parandada: 

• Arhitektuurivõistlus ei ole iseenesest projekti kallinemise põhjus. Kulusid mõjutavad eelkõige puudulik lähteülesanne, hilinenud otsused ja sellega seoses muutuv töömaht (kas projekteerimise või ehituse käigus), ebapiisavad alusuuringud, nõrk projektijuhtimine ja ebamõistlikult suurte riskidega lepingud projekteerijatele ja ehitajatele. Prognooseelarve peab olema realistlik ja arvestama tegeliku töömahuga vastavalt korrektsele lähteülesandele ja alusuuringutele. 
• Arhitektuurivõistlused ja läbipaistvad kvaliteedile keskenduvad hanked aitavad valida parima lahenduse. Võistlustest loobumine ei lahenda projektijuhtimise probleeme ega taga väiksemaid kulusid. 
• Ajakava peab vastama töö tegelikule mahule ja keerukusele. Projekteerimisega kiirustamine on ebamõistlik. Ebarealistlikult lühike projekteerimisaeg suurendab vigade, muudatuste ja lisakulude riski.
• Enne projekteerimise alustamist peavad olema olemas vajalikud lähteandmed ja kinnitatud kasutajate vajadused. Muutuv lähteülesanne toob kaasa muutused ka projektis, ajakavas ja maksumuses. Kõige kallimad on muudatused sõltuvat sellest, mida hilisem projekteerimise või ehitamise faas on juba käimas.
• Hea lähteülesanne eeldab hästi juhitud protsessi. Vastutused, otsustajad ja tähtajad peavad olema selgelt määratud juba enne projekteerima asumist. Protsessi on vaja juhtida koostööd silmas pidades nii, et kõik töötavad parima tulemuse saavutamise eesmärgil. Hea koostöö ei ole osapoolte vastandamise ja vigade üksteise kaela lükkamisele üles ehitatud, vaid selgelt üheselt parima lahendusele orienteeritud. Protsessid on tellija poolt selgelt juhitud. Innovatsiooni ja ringse ehituse eesmärki täitvad hanked arvestavad sellega ajas ja eelarves.
• Projekteerimistasu peab vastama töö tegelikule mahule. Liiga madal tasu ja ebarealistlik tähtaeg ei võimalda tagada vajalikku kvaliteeti.
• Lepingud peavad jagama riskid ja vastutuse tasakaalustatult. Iga osapool peab vastutama nende eelduste ja otsuste eest, mida ta saab ise mõjutada.
• Tallinna projektijuhtimist tuleb tugevdada. Oluline on parandada protsesse ja kompetentsi ning keerukamate projektide puhul vajadusel kaasata professionaalne projektijuhtimine.
• Koostööd linna, projekteerijate ja ehitajate vahel tuleb jätkata. Fookuses peaks olema projektide ettevalmistuse, ajakava, lähteandmete ja vastutuse selgem korraldamine. 

EAL on kohtunud Kullo huvikeskuse, Tallinna Reaalkooli arhitektidega ja on täpsemalt kaardistanud protsesside probleemkohad. Linnavaraameti juht Oliver Eglit tutvustas mõtteid, kuidas nad saavad näiteks lasteaedade puhul tüüpse sisustusega projekte lahendada.

Lepiti kokku, et:

1. EAL kohtub uuesti linnavaraametiga, et täpsemalt protsesse parendada.
2. Linna tüüpset projekteerimislepingut parandatakse, et lepingud oleksid paremini tasakaalus. Ebaproportisonaalsed lepingutrahvide summad ja muud suurendatud riskid kajastuvad ka hinnas.

Tallinna avalike projektide edukas elluviimine algab enne projekteerimise alustamist. Selge lähteülesanne, piisavad lähteandmed, realistlik ajakava, töömahule vastav projekteerimistasu, tasakaalus lepingud ja professionaalne projektijuhtimine aitavad vähendada nii ehitusaegseid muudatusi kui ka nendega kaasnevaid kulusid. Ehk jälgida tuleb kokku lepitud protsessikaarti.

EAL peab oluliseks jätkata Tallinna linnaga sisulist koostööd, et muuta avalike projektide ettevalmistamine ja juhtimine selgemaks, realistlikumaks ja kvaliteetsemaks. Eesmärk on vähendada projektide käigus tekkivaid riske ning tagada, et avalikku raha kasutatakse võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult.