Arhitektide suveseminari kaja: kuidas meil läheb, palju tuleb?

2.-3. juulil toimus EALi suveseminar teemal “Kuidas meil läheb?”. Ettekanded tegid Tarmo Stöör, Siim Saidla ja Mihkel Urmet. Alljärgnevalt saab lugeda Tarmo Stööri tehtud kokkuvõtet oma ettekandest. Kõigi ettekannete slaidid on siin lingil.

Eesti on tõeline arhitektuurimaa. Igas suguvõsas on kindlasti vähemalt üks arhitekt, sest kuidas muidu seletada pea 1000 arhitektuuribürood. Aga kui tõsiselt rääkida, siis meil on tõesti äriregistris ligemale 1000 arhitektuuribürood, kuid 80% neist ei ole tõsiseltvõetavad ettevõtted. Neis kas puuduvad töötajad või tehakse aastas käivet alla 50 000 euro. See ei ole piisav, et katta kulusid ja maksta palka. Enamus arhitektuuribüroosid ei ole ettevõtted, vaid optimeerimise vahendid, OÜ-tamise tööriistad.

Minu eesmärk oli heita terav pilk arhitektuurivaldkonna majandusnäitajatesse. Mis toimub meie valdkonnas? See ei olegi tegelikult nii lihtne ülesanne, sest klassikalised majandusnäitajad – käive ja kasum – ei näita päris õiget pilti. Jah, suurtel büroodel on keskmisest suurem käive, kuid see hõlmab ka alltöövõtjate teenistust. Väikesed ettevõtted võivad näidata töötaja kohta head kasumit, kuid alla keskmise palk viitab pigem optimeerimisele, et ots otsaga kokku tulla. Seepärast otsisin uut suhtarvu, mis annaks objektiivse pildi erineva suurusega büroode võrdlemiseks. Suveseminari meeleolust kantuna, osutus selleks humoorika nimega PEKK – Palgafond ja Ettevõtte Kasum Kokku. PEKK on büroo teenitud summa, mida omanikud ja töötajad omavahel jagavad. Võrdlesin, kui palju rasva… vabandust… PEKKi bürood aastas või kuus töötaja kohta koguvad.

Arvude poolest on väikesed bürood sabas sörkijad, kuid siin ei saa neile ülevalt alla vaadata. Suured bürood on turuliidrid ning ühtlasi ka turu näo ja hinnataseme kujundajad, seega lasub just neil vastutus. Kui liidrid lasevad hinnataseme piinlikult madalaks, on väikestel büroodel lootusetult raske õiglast tasu küsida.

Ettekannet kokku pannes tabasin end mõtisklemas küsimustel: kas meie sektor pakub noortele arhitektidele karjääriredelit? Kas me ise väärtustame oma aega piisavalt, et seda teistelt nõuda? Need ei ole retoorilised küsimused, vaid vajavad päriselt kogu valdkonna tähelepanu.

Ettekandest leiate veel palju huvitavat, näiteks, kui palju siis kolleeg keskmiselt teenib ja kuidas paistame välja advokaatidega võrdluses. Head avastamist!