Näitus: Soome – Eesti arhitektuurisuhteid Soolalaos

Avaldatud 21. juuni 2005

Soome ehituskunst on mänginud eesti arhitektuuri arengus tähtsat osa. Nagu Soome ja Eesti kultuurilistes suhetes üldse, nii on eestlased ka arhitektuuris olnud enamasti aktiivsem pool. Teisalt – soomlased leidsid oma pealinna väljaehitaja arhitekt Carl Ludvig Engeli just Tallinnast. Oma klassitsitlikesse ehitistesse viis ta Tallinnast kaasa eesti paekivi.

Näitus hõlmab Eesti ja Soome arhitektuurisuhteid läbi kogu 20. sajandi. Vaatluse all on Soome arhitektide ehitised Eestis, mille poolest on rikas 20. sajandi algus: E. Saarineni, A. Lindgreni ja W. Lönni kui ka V. Thome, B. Liljequisti jt. ehitised. 1920.–1930. aastatel osalesid väga paljud Soome arhitektid (A. Aalto, U. Ullberg, V. Vähäkallio, M. Välikangas, H. Ekelund jt.) Eesti arhitektuurivõistlustel (Tallinna tehnikum, Pärnu supelasutus, Tartu hüpoteegipank, kunstimuuseum, kehakultuurihoone, jt.).
Soome arhitektuuri mõjud olid Eestis eriti tugevad 1960. aastatel, mil Soome (eriti pärast regulaarse laevaliikluse sisseseadmist 1965. aastal) oli Eesti arhitektidele pea ainus võimalus välismaise moodsa kvaliteetarhitektuuriga tutvuda.

Arhitektuurielu kontaktid elavnesid uue põlvkonna, nn. Tallinna kooli initsiatiivil 1980. aastatel. Osalemine Soome arhitektuurikonkurssidel 1980.–1990. aastatel oli suletud ühiskonnast väljamurdvatele Eesti arhitektidele väga tähtis.

Soolalao galeriil on väljas Eesti Kunstimuuseumi rahvusvahelisel konkursil (1994) premeeritud Soome arhitektide tööd. Konkursi võitnud Pekka Vapaavuori Eesti Kunstimuuseumi ehitamine on lõpule jõudmas, mis muudab tagasivaate Eesti ja Soome arhitektuurisuhete sajandipikkusele ajaloole väga ajakohaseks.

Arhitektuurimuuseum tänab Tuglase Seltsi ja Soome Haridusministeeriumi, Soome Kultuurifondi ja Soome Instituuti, Soome Arhitektuurimuuseumi, Eesti arhiive ja muuseume ning Eesti ja Soome arhitekte, kes näitusele projekte laenutasid.
Näituse kataloog ilmub sügisel.
Avamisel esitletakse Soome suursaatkonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi ühisväljaannet ”Suurlinn Tallinn: Eliel Saarineni ”Suur-Tallinna” projekt, 1913”. Autor K. Hallas-Murula, kujundaja T. Jürna.
Tekstid eesti, soome ja inglise keeles. Trükikoda Prisma Print.

Näituse kuraator K. Hallas-Murula
Kujundaja L. Lapin

Avamine 22. juunil kell 16.00 .
Näitus jääb lahti 18. septembrini.

Eesti Arhitektuurimuuseum – Rotermanni soolaladu
Avatud K – R 12-20, L – P 11-18
Ahtri 2, Tallinn 10151
tel 625 7000, faks 625 7003
http://www.arhitektuurimuuseum.ee