TÄNAV I
Kuraatorid: Raul Kalvo, Tõnis Savi
Graafiline disain: Raul Kalvo
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
18.10.2021-09.01.2022 Fotografiska I korrusel, III korruse galeriis ja Telliskivi Loomelinnaku väljakul
2021. aasta kuraatorinäitus oli osa EALi 100 aasta juubelit tähistavatest üritustest ja käsitles tänavaruumi mõistet. Kuraatorid nägid näitust jätkuna EALi eelmisele kuraatorinäitusele “Liginull”, mis tegeles ehitamise kultuurilis-poliitilise aspektiga. „Tänav I“ vaatles sama tulevikuvastustuse temaatikat liikuvuse seisukohalt. Tegemist oli sissevaatava projektiga, mille eesmärgiks oli küsida nii endalt kui vaatajailt ja huvigruppidelt tervikuna, milline roll on arhitektidel 21. sajandi Eesti tänavaruumi kujundamisel.
Ekspositsioon:
- Videointervjuud ca. 20 eksperdiga
- Liivalaia tänava makett (Raul Kalvo, Tõnis Savi, Jõnn Sooniste, Andreas Krigoltoi)
- Fotograaf Tõnu Tunneli autorinäitus „Tunnel vision [Liivalaia]”
- Väliruumi installatsioonid (Elina Liiva, Helena Rummo)
Näitus oli eksponeeritud ka Tartu Aparaaditehase Armastuse saalis (12.-30.01.2022) ja Pärnu Uue kunsti muuseumis (9.-27.03.2022).
Näituse fotod: Tõnu Tunnel
LIGINULL
Kuraatorid: Eik Hermann, Mihkel Tüür, Rene Valner
Kaastööd: Ott Kadarik, Raul Kalvo, Ralf Lõoke, Erkki Seinre
Graafiline disain: Uku-Kristjan Küttis, Jaan Sarapuu
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Bauroc, Floorin
11.01.-02.02.2018 Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis (16.01.2018 vestlusring)
2018. aasta kuraatorinäitus uuris, kuidas peaks arhitektuur reageerima ärevatele teadetele meie koduplaneedi ülekuumenemisest. Muuhulgas otsiti vastust küsimusele, miks on eestlaste ökoloogiline jalajälg maailmas jätkuvalt üks suuremaid ja kuidas seda muuta. Näituse peamiseks ajendiks oli 1. jaanuarist 2020 kehtima hakanud hoonete liginullenergianõuded, mille eesmärgiks on vähendada oluliselt Eesti hoonete kasvuhoonegaasiheitmeid. Näitus pakkus vastuseid küsimustele: mida tähendaks maailmale ja Eestile, kui kliima soojeneks 2100. aastaks kuni +4 °C? Kuidas on soojenemine seotud kasvuhoonegaasidega? Kui palju peaksid kasvuhoonegaaside heitmed vähenema, et tagada elamisväärne planeet ka tulevastele põlvedele? Kas näiteks 1 tonn CO2-ekvivalenti on palju või vähe, mitu kilomeetrit autosõitu see tähendab või mitu tonni tsementi sellega toota saab? Milline on Eesti hoonesektori panus kasvuhoonegaaside heitmesse? Kuidas see panus hoonesektori erinevate osade vahel jaotub ja millised on trendid? Mida Eestis praegu tehakse, et jalajälge vähendada, kas sellest piisab ja mida teha, et meie jalajälg ka päriselt vähenema hakkaks?
Ekspositsiooni peamise osa moodustasid 80 metallist tünni, mis kehastasid ühe keskmise eramaja
CO₂ jalajälge, mis toodetakse ühe aasta jooksul (osa sellest on akumuleeritud ehitusmaterjalidesse). Esitlus oli 80 lehel (tünnikaanel) n-ö avatud raamatuna. Lisaks seinatekstid ja kaardid.
Foto: Tõnu Tunnel
Näituse ringreis:
27.02.-13.03.2019 Tartu Aparaaditehase Armastuse saalis (9.03.2019 toimus vestlusring)
15.-29.03.2019 Rakvere linnavalitsuse hoones
9.07.-5.08.2019 Kärdla kultuurikeskuses (9.07.2019 toimus vestlusring)
8.-31.08.2019 Tallinnas ühendministeeriumi hoones (27.08.2019 toimus vestlusring)
3.-19.09.2019 Paide muusika- ja teatrimajas
19.10.-03.11.2019 Pärnu Uue kunsti muuseumis (31.10.2019 toimus vestlusring)
13.-28.11.2019 Tallinnas Riigikogu hoones
Näituse avamise fotod: Reio Avaste
KUHU KADUS EURO?
Kuraatorid: Merle Karro-Kalberg, Karin Bachmann, Anna-Liisa Unt
Graafiline disain ja helikujundus: Martin Rästa
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Euroopa Regionaalarengu Fond, Velux Eesti
Koostööpartnerid: BFM, Videal, Digitrükk, Kolmeraudne, Päevakera
5.-30.10.2016 Eesti Arhitektuurimuuseumis
2016. aasta kuraatorinäitus analüüsis ja esitles aastatel 2006–2015 Eestis Euroopa Liidu toetuste eest ehitatud objekte,mis moodustavad Eesti linna- ja maamaastikes olulise ja äratuntava kihi. Toetuste eest ehitatud kihistust võrreldakse mõnekümne aasta pärast ilmselt samas kaalukategoorias mõisaarhitektuuri või Nõukogude ajal ehitatuga. Ehk hakatakse seda ajastut siis märkima väljendiga “euroarhitektuur”? Valitud 10 näidet ning kataloogi koondatud süvendatud ülevaade jutustasid toetuste jagamisega kaasnevast vastutusest kvaliteetse elukeskkonna loomisel. Eriti märkimisväärset mõju on Euroopa Liidu toetused avaldanud muuseumide ja külastuskeskuste arengule – just eurotoetuste abil astusid Eesti muuseumid välja senisest kitsast koguhoidja rollist ning muutusid nüüdisaegseteks tegevuskeskusteks.
Ekspositsioon: kümme objekti (nt Tartu Pauluse kirik, Pärnu Vallikääru park, Viljandi lauluväljak, Kiviõli seiklusturismi keskus jt), mida tutvustati audiovisuaalse materjali ja Jan Kausi loodud ilukirjanduslike tekstide abil, eraldi oli välja toodud ehitatud kihistuse ulatuse statistikaplokk.
Näitusest valmis kataloog (saadaval EALi kontoris) ja videoklipid objektidest on vaadatavad EALi YouTube’i kanalil.
Näitus oli eksponeeritud ka Budapesti Arhitektuurikeskuses 14.03.-3.04.2017 ja Tartus Eesti Rahva Muuseumi B-osas 9.-21.05.2017
Fotod: Reio Avaste
MÄNGIV INIMENE. KAHEKSA VISIOONI LASTEAEDADE ARHITEKTUURIST
Kuraatorid: Kadri Klementi, Karin Tõugu
Kaastööd: Hanno Grossschmidt, Mark Grimitliht, Tomomi Hayashi (HGA), Mirko Traks, Henn Runnel, Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid), Mari Rass, Larissa Kondina, Ott Alver, Alvin Järving, Kaidi Põder (Arhitekt Must), Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk (Salto), Vahur Sova, Andres Kull (Teigar Sova Arhitektid), Margit Argus,Margit Aule, Mae Köömnemägi, Liisa Valdmann (KAOS arhitektid), Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann (KUU arhitektid), Katrin Koov, Kalle Komissarov, Eve Komp ja Grete Veskiväli.
Graafiline disain: Epp Õlekõrs
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Pärnu linn
28.10.-16.11.2014 Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis (28.10.2014 toimus vestlusring)
2014. aasta kuraatorinäitus kutsus arhitekte kaasa mõtlema lastele loodava ruumi teemal. Lähteülesanne andis osalejatele suure vabaduse: erinevalt harilikust arhitekti tööülesandest ei olnud sellel tellijat, krunti ega ruumiprogrammi. Osalejatel paluti luua oma nägemus, kus on esile toodud nende arvates laste kasvukeskkonna kõige olulisemad ruumilised kvaliteedid, pöörata tähelepanu lapse perspektiivile ning meeldejääva ja köitva ruumi loomisele. Autorite hulgas olid esindatud nii uued noored tulijad kui ka juba kogenud tegijad Eesti arhitektuurimaastikul, kes esitlesid oma ettepanekut sellest, missugune peaks olema see last arendav ruum, mis pakub ohtralt võimalusi erinevateks tegevusteks. Iga projekt kandis endas arhitektide isikupärast käekirja ning lisaks ideedele olid mitmekülgselt esitatud maketid põnev materjal arhitektuurihuvilisele publikule lähedalt uurimiseks. Lennukad visioonid ei tähenda alati midagi teostamatut: nagu selgus vestluses lasteaia töötajatega, on kõik ideed ka praktikas kasutatavad ning hea stardipunkt diskussiooniks lastele disainitud keskkonna üle.
Ekspositsioon: kaheksa maketti, saatetekstid, seinaillustratsioonid.
Näituse ringreis:
6.01.-11.02.2015 Rakvere teater
12.02.-26.02.2015 Tallinna Ülikooli Astra hoone
27.02.-29.03.2015 Viljandi „Ugala“ teater
30.03.-23.04.2015 Rapla riigimaja
24.04.-28.05.2015 Pärnu Uue kunsti muuseum
2.-21.09.2015 Jõhvi kontserdimaja
25.09.-30.10.2015 Tartu Ülikooli Narva kolledž
14.04.-9.05.2016 Tartu AHHAA! Teaduskeskus
Makettide ja näituse fotod: Tõnu Tunnel
LASN
Kuraator: Reedik Poopuu
Kaastööd: Andres Alver Arhitektid (Andres Alver, Ott Alver, Indrek Rünkla), Salto Arhitektid (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik), KAVAKAVA Arhitektid (Katrin Koov, Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristiina Remmelkoor), KAMP Arhitektid (Jan Skolimowski, Peeter Loo), Allianss Arhitektid (Toomas Tammis, Paco Ulman), Stuudio Tallinn (Villem Tomiste), B210 (Aet Ader, Karin Tõugu, Kaidi Õis, Kadri Klementi, Mari Hunt, Mikk Meelak), Kadri Kerge, Alvin Järving & Sille Pihlak.
Graafiline disain: Robi Jõeleht
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Lasnamäe LOV, Velux Eesti, IM Arvutid.
18.10. – 03.11.2012 Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (18.10.2012 toimus ka vestlusring)
2012. aasta kuraatorinäitus oli EALi kõige esimene aastanäitus. Kuraator valis teemaks Lasnamäe – oli viimane aeg, et arhitektid pööraksid tähelepanu peaaegu 20 aastat ise kasvanud linnakeskkonnale. Tegemist on poolelioleva projektiga – mitte ehitamata majad, vaid ehitamata ruum. Üheksa arhitektide meeskonda lõid üheksa erinevat maketti, mis tegelesid Lasnamäe keskkonna puudulike aspektidega – avaliku ruumi puudujääk, lõpetamata projektid. Kuraatori poolt oli ette antud vaid nõue tegeleda Lasnamäega “kvartali” tasemel ja ettepanek uurida võimalust muuta Lasnamäe skaala inimesele haaratavamaks ja kodusemaks. Tulemuseks on üheksa väga erinevat maketti, millel erinev ja eriline nii sisu, esitlusviis kui isegi arusaam arhitekti ja arhitektuuri rollist ühiskonnas.
Ekspositsioon: Üheksa maketti mõõtkavas 1:200, iga makett erinevast kohast Lasnamäel. Maketid olid asetatud vineerist tahukatele, igaühel lühike kirjeldus projektist. Seintel olulisemad faktid Lasnamäest ning mõned originaaljoonised.
Näitusest valmis kataloog (saadaval EALi kontoris).
Näitus oli eksponeeritud ka TÜ Narva kolledži vana börsihoone keldris asuvates ekspositsiooniruumides (8. – 30.01.2013), Pärnu muuseumis (2.02.-31.03.2013) ja Tartu Ülikooli raamatukogu III korrusel (30.09.-27.10.2013).
Fotod: Reio Avaste
Jäljed
Eesti Arhitektuurimuuseumis avatakse 7. oktoobril kl 18 Eesti Arhitektide Liidu 90. juubeliaastale pühendatud näitus „Jäljed“. Muuseumisse ehitatud omapärasel maastikul jalutades saab ülevaate Eesti Arhitektide Liidu olulisematest eesmärkidest, võitudest ja sekkumistest esimese vabariigi ja nõukogude perioodil ning täna.
„Juubelinäitus on läbilõige 90-aastase liidu tegevusest. Nagu hoonegi puhul, kus iga valitud lõikekoht iseloomustab hoonet natuke erinevalt, nii on ka Soolalao näitus autori poolne nägemus arhitekti rollist ja selle muutumisest ajas. Loodan, et vaadates minevikku, näeme seal ka märke tulevikust,“ selgitas Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere näituse ideed.
Kuraatornäitusel „Jäljed“ on kasutatud paljusid erinevaid kunstivorme, alustades graafikast lõpetades animatsiooniga, et anda edasi kõige olulisem, mis on 90 aasta jooksul Eesti arhitektuuris ja arhitektide liidus toimunud. Näitus avab arhitekti töö telgitaguseid, võimaldab teha tutvust Eesti Arhitektide Liidu liikmetega, veeta aega juubeliks loodud raamatukogus ning vaadata Peeter Brambati filmi „Maja“, mille esilinastus toimub näituse avamise õhtul 7. oktoobril. Näituse avamisel esitletakse ka ajakirja „Eesti Arhitektuur 2010“, mis annab ülevaate Eesti Kultuurkapitali 2010. aasta arhitektuuri preemia nominentidest.
„Näitusel saab tutvuda Soome Rovaniemisse planeeritud Arktika keskuse võistlustööga „Silverwhite“, kus osales muuhulgas toonane kirjanik Lennart Meri. Ilmselt on paljudele uudiseks töö, millega Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Andres Siim 1988. aastal Los Angelese´i hiiglasliku kultuurikeskuse konkursil osalesid. Seda on peetud üheks sajandi huvitavamaks arhitektuurikonkursiks ning meie arhitektid said seal teise koha. Eesti 20. sajandi arhitektuurist annab ülevaate ka Leonhard Lapini teos „Eesti arhitektuurisajandi male,“ rääkis näituse kaaskuraator Mait Väljas.
Näitus jääb avatuks 04. detsembrini Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinnas Ahtri 2. Täpsem info www.arhitektuurimuuseum.ee.
Fotod: Reio Avaste.
Lisainfo:
Liivi Haamer
Eesti Arhitektide Liidu projektijuht
Mob 53422522
Buum Ruum. Uus Eesti Arhitektuur.
Aastad 2000–2008 möödusid Eestis jõulise majanduskasvu tähe all. 1990. aastate teisel poolel alanud ning 21. sajandi algusega tõelise hoo sisse saanud ehitusbuum muutis kiirelt ja põhjalikult Eesti linnade väljanägemist ja atmosfääri. Justkui võluväel täitus eestlase suur unistus – töötada läänelikus suurlinnas ja elada aiaga eramajas.
Näitus lähtub tõdemusest, et tervikliku ja inimsõbraliku linnakeskkonna loomisele panevad aluse kindlakäelised planeerimispõhimõtted, mis on Eestis seni veel puudulikud. Linnade krundikaupa planeerimine tekitab kaose, kus suur vastutus keskkonna elamisväärseks muutmisel lasub arhitektil, kes oma loominguga – kerkivate hoonetega – mõjutab ja loob uusi ruumilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid kvaliteete.
Näitusel on väljas ligi sada objekti eramutest muuseumideni, mille valikul pidas töörühm arhitektuurse mõtte lennukuse ja teostuse kvaliteedi kõrval oluliseks kriteeriumiks konteksti, kuhu hoone paigutub – kontekst nii maastiku, linnaruumi ja miljöö kui ka sotsiaalse keskkonna mõttes.
Vaataja ees olev valik ei ole ammendav ülevaade viimaste aastate ehitusturul sündinust, pigem hulk silmapaistvaid objekte, millel on midagi öelda ka meie linnaruumi ja ühiskonna kohta laiemalt.
Näituse kuraator Pille Epner, kujundasid Inga Raukas ja Tuuli Aule.
Louis Kahn 105
EALi koostatud näitus „Louis Kahn 105“, mida eksponeeriti 2006. aastal Kahni Päevade ajal kuni novembrini Kuressaares ja 2007. aasta alguses Tallinnas Arhitektuuri- ja Disainigaleriis.
Näituse materjalid: Pennsylvania ülikooli arhitektuuriarhiiv
Näitus valmis 2006. aasta oktoobriks ning koosneb 15 kõvaformaadilisest planšetist; kujundaja: Peeter Laurits