
Arhitektoonid-templid Viinistu kunstimuuseumis juulis 2015.Lapin näitab muuseumi tünnides ruumilisi objekte – arhitektoone - templeid. Juba 1970. aastail tõi ta eesti keelde mõiste arhitektoon. See on pärit Ukraina kunstnikult, kuulsalt Euroopa avangardistilt, Malevitšilt. Tema aritektoonid, millega ta alustas 1920. aastail, ei olnud skulptuurid, aga ka mitte arhitektuuriideed. Malevitš eitas esemelist maailma, manufaktuurset tootmist ehk kapitalismi ja tõi esile idee Maalt lahkumiseks. Ta oli anarhist. Lapin on olnud üks järjekindlamaid Malevitši järgijaid, aga viimastel kümnenditel mitte niivõrd vormis, kui filosoofias. Vorm on noorte loojate valdkond, vanu kunstnikke huvitab sügavus. Mis on sügavus, mis on sügaval – see on meie vaimne elu, mis on sügavalt isiklik, intiimne ja isegi hullumeelne. Püha Frantsiskus õpetas Jeesuse õpetust lindudele.Lapini objektid koosnevad esemeist, mis on irdunud meie tänasest elust ja mis oleks varem või hiljem hävinud. Kuid kõik esemed on ju inimeste loodud ja sellistena on nad omamoodi pühad. Mõned aastad sissekäidud kingad või tuhat korda tühjaksjoodud klaas on meile armsamad kui pühapilt, mida meid sunniti kummardama. Esemetega oleme seotud miljonite sidemetega ja luues neist irdobjektidest uusi struktuure, me määratleme inimeseks olemist, mida me mõnikord, ikka meedia mõjul, unustame… Ja siis tuleb meie ligi koer, kes surub end meie jalge vastu, või kass, kes kiimaliselt hüppab meie õlale, või kajakas, kes laseb portsu meie aknale.Tihti on raske eritleda, kus lõpeb ese ja algab loodus – kõik on müsteeria – väidab Lapin.


