RKASi projektidirektor: targa projekteerimise abil saab sama raha eest ehitada energiasäästlikuma maja

Täna Arvo Pärdi Keskuses toimunud​ liginullenergia konverentsil ütles Riigi Kinnisvara ASi projektidirektor Sven Saar, et ehitusprojekti pingelisem faas algab alles siis, kui inimesed hoonesse sisse lastakse.

“Praeguste ehitustrendide järgi peaks hoone arhitektuur olema võimalikult kompaktne ja minimalistlik, et keskenduda funktsionaalsusele,” rääkis RKASi projektidirektor Sven Saar. “Selleks peavad ehitusprojektid olema läbi mõeldud alates lähteülesandest, et vältida probleeme, mis tekivad hoone reaalsel kasutamisel – siis alles igasugused jamad algavad. Näiteks minul on kahel projektil senini lahendamata automaatsete ruloode ja ribikardinate toimiv seadistamine.”

Sven Saar ütles, et koolimaju projekteerides on hoonete energiakulu üha raskem prognoosida, sest pole võimalik arvestada, et sealne tööaeg vaid koolitundidega piirdub. “Järjest rohkem korraldatakse koolimajades laagreid ja seminare, huviringe ning lausa ööbimist. Kuigi projekteerime kõik uued hooned A-energiaklassi märgisega ja paigaldame päikesepaneelid, on näiteks koolide energia tarbimine endiselt tootlusest suurem. Ministeeriumi ühishoone näide on aga vastupidine: kulud on planeeritust madalamad, kuna arendaja vastutab hoone haldamise eest ise.”

Soome linnateadlase Åsa Hedmani sõnul tuleb erinevate valdkondade eksperte planeerimisse kaasata juba esimeses faasis. “Nõuded ehitistele ja piirkondadele muutuvad vastavalt ajale ja asukohale. Tänane praktika näitab, et inimesed kolivad üha rohkem linnadesse – Euroopas elab juba üle 75% inimestest linnades ning ülejäänud maailm on sellele järgnemas. Planeerimislahendused peavad algusest peale olema terviklikud ning hõlmama taristut, ehitisi, energiatootmist, veevarusid, jäätmekorraldust, toidutootmist jne.”

“Et linnastumine muudab ka nõudlust toidu järele, peab linnaaiandusest juba praegu rohkem rääkima, see peab muutuma planeeringute osaks,” sõnas Åsa Hedman. “Toidutootmine linnas nõuab ruumi – ka siis, kui tegemist on vertikaalaiandusega. Ettevõtted, mis selliseid lahendusi loovad, peaksid juba praegu planeerimisprotsessi kaasatud olema. Nõudlus üle maailma on suur ja kasvab jätkuva tihedama asustusega veelgi.”

Liginullenergia konverentsi korraldab Eesti Arhitektide Liit. Päeva jooksul üles peamiselt praktikud, lisaks Eestile ka Soomest, Šveitsist ja Norrast. Konverentsi eesmärk on võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade ja tervete linnaosade kavandamiseks – kõne alla tulevad eelkõige lahendused, millele on Eestis seni vähe tähelepanu pööratud, ning tuua fookusesse arhitekti roll energiatõhusate hoonete projekteerimisel.

Lisainfo:

Katrin Koov, EALi president

+372 5073231,

Ingrid Mald

Eesti Arhitektide Liidu direktor

5110571,