Tallinna kerkib 3,6 miljardi eest kultuuriobjekte
Linnahalli juurde tulev promenaad ja rattateed on esimene pikk samm linna merele avamisel.
2011. aasta kultuuripealinna 14 objekti esialgseks kogumaksumuseks on hinnatud 231 miljonit eurot ehk 3,6 miljardit krooni.
Siiski on ülimalt ebatõenäoline, et nimistu objektidest saavad selleks ajaks valmis Tallinna linna ja Euroopa Liidu tõukefondide ühisrahast finantseeritav Linnahalli edasiarendus ning hiljuti konfliktses rahvahääletuses Kultuurikatlale „kaotanud” Linnateater.
„Tallinnas on kultuuri kättesaadavus ehk kohtade arv teatri- ja kontserdisaalides ühe elaniku kohta praegu väiksem kui näiteks Tartus, mis on tinginud omakorda ka suhteliselt kallid piletihinnad – jällegi võrreldes Tartuga,” ütles kultuuri haldusala eest vastutava abilinnapea Kaia Jäppineni nõunik Henri Kaselo. „Uute kultuuriobjektide – kino- ja kultuurikeskuse Solaris, Kultuurikatla ja Linnateatri – valmimisega see kindlasti muutub,” ennustas ta. Kuigi Solaris on linna koostatud nimekirjas, peaks objekt ainsana teiste seas valmima puhtalt erakapitali toel.
Nimistus on kirjas nii tuntud kui ka seni rohkem kalevi all hoitud projektid. Näiteks on uute objektide sekka arvestatud kesklinna rannapromenaad esialgse maksumusega 50 miljonit krooni ja keskaegne kodanikumaja Raekoja platsil 20 miljoni krooniga.
Patarei ja Linnahalli vahele jääv promenaad, jalgrattateed ja kavandatavad puhkealad oleksid esimene samm kesklinna merele avamise teel, millest on räägitud viimased kümmekond aastat. Promenaadi rahastamise taga seisab praeguste plaanide järgi linn üksinda.
Rõõmustav uudis
SA Tallinn 2011 juhataja Mikko Fritze avaldas heameelt, et linn on sellise nimekirja ja konkreetse tähtaja endale prioriteediks seadnud. „Kõik planeeritud kultuuriobjektid on kahtlemata vajalikud linna kultuurialase infrastruktuuri arendamise seisukohast. See on kindlasti see, mida veel aastaid hiljemgi mäletatakse – mida kultuuripealinna aasta füüsiliselt kaasa tõi!” lisas Fritze, tuues näiteks 1980. aasta olümpia objektid.
Fritze sõnul aitab kindlus kultuuriobjektide valmimise suhtes korraldajatel paremini planeerida kultuuripealinna konkursile esitatavat programmi.
Merepromenaadi kohta märkis Fritze, et Tallinna avamine merele on linnaruumiliselt oluline. „Merepromenaadi saab teostada vaid korra, seega tuleb see teha kohe õigesti,” rõhutas ta.
Mari Kodres