Tiina Tallinn – autoriteetne ning emotsioonidest pulbitsev teadja
Pealinna nimekaimule ja endisele kauaaegsele linnaaednikule Tiina Tallinnale on ühtviisi südamelähedane nii arhitektuur, maastikuarhitektuur kui ka dendroloogia.
Foto: Peeter Langovits
Tiina Tallinna usuvad enamasti kõik. Mõnedki suured ja tugevad mehed kardavad teda ja ohkasid kergendatult, kui ta linnaaedniku kohalt pensionile läks. Aga ega ta kuskile kao…
Kui jutt on vabariiklikust arengukavast, linnahaljastusest, kauni kodu konkursist, parkide ajaloost, kauni jõuluaegse kodu võistlusest, kaunimatest õuetubadest, arhitekti rollist ühiskonnas, on kohal Tiina Tallinn.
Või kui on käimas projektide hindamise komisjon, arhitektide liidu eestseisuse koosolek, Eesti Planeerijate Ühingu istung, võistlustingimuste koostamine, erialalise pädevuse üle otsustamine, planeeringuvaidlus, monumendi asukoha valik, väitlusseltsi lõppistung, autoriteetse koolituse läbiviimine või sünnipäev – Tiina Tallinn.
Ikka ja alati on tema autoriteetne kogu ning veidi irooniline naeratus ja vastuvaidlemist mittelubav, valjul häälel pillatud «Aga lubage…» kaunistanud tuhandeid tähtsaid koosolekuid ja üritusi. Mis ilma temata oleksid ehk ürituseks või katsetuseks jäänudki, kui tema emotsionaalne ja autoriteetne sekkumine poleks tulemuseni viinud.
Ta võib oma tõde kuulutades nutma puhkeda. Aga see on asja eest, sellest saab argument.
Innustab iseennast ja teisi
Tiina Tallinn suudab teisigi inimesi mobiliseerida, neid entusiasmiga uusi horisonte vallutama sundida. Samas on ta ka ise seaduste kallal nokitsenud, teoseid tõlkinud, ise raamatuid kokku pannud ja hoolimatuid kodanikke karvustanud. Tema artikkel Stenbocki maja pärnast kaunistab riigikantselei kodulehekülge. Tema osalus on jätnud jälje Tuleviku-uuringute Instituudi annaalidesse.
Tõsi, pole temagi poliitika keerdkäikudes kõike soovitut suutnud – toonud Tallinna rahvusvahelised teadmamehed ja seninägematu aparatuuri, mis ja kes tegid kindlaks haiged ja üleüldist hädaohtu kujutavad puud ning väljastasid ka vastavad passid, ei õnnestunud Tiina Tallinnal siiski Kaarli puiesteed korrastama asuda. Nagu ta tabavalt ütleb – südalinna kopsud.
Surmapõlgavad poliitikud aheldasid end varisemisohtlike puude külge ega edendanud arutelu. Õnneks oli ilm tuuletu. Ja nõnda vaatamegi Kaarli kirikut siiani läbi väljakasvanud, võsastunud metsa.
Puude all ei julge ma nagunii jalutada, kuna olen lugenud Tiina Tallinna korraldatud aruannet. Lömastatud limusiinid kompenseerib linnavalitsus.
Armastab kõike elavat
Tiina Tallinn on justkui kogu aeg olemas olnud. Aega ilma temata mina oma pikas arhitektielus ei mäletagi.
Lõpetanud aastate eest ERKI diplomeeritud arhitektina ja läbinud täiendusõppe dendroloogias, süvenes Tiina Tallinn strateegilisse ja ruumilisse planeerimise, täiendades end Kanada linnaplaneerimise instituudis ja Helsingi tehnikaülikoolis.
Tiina Tallinn on töötanud keskkonnaministeeriumis planeeringute peaspetsialistina, Otepää linnaarhitektina, õppejõuna. Ta istub Eesti presidendiga nagu võrdne võrdsega ühe laua taga, ta sekkub, pakub lahendusi, mis veidi hiljem tunduvad ainumõeldavad. Ja jääb üle vaid imestada, miks küll ise selle peale ei tulnud.
Eks mitmedki loodusetundjad on ja olid tugevad ja targad naised – Ethel Brafmann, Erika Nõva, Anu Kotli… «Sa istud nüüd siia ja kuulad, mis ma räägin!» Vastu ei saa vaielda. Nõnda saadaksegi targemaks.
Tiina Tallinna kohta võib kindlasti öelda – elegantne daam. Ta armastab kõike elavat – lille, looma, inimlast.
Ta on öelnud, et elavad lilled on alati ilusad, nad nõuavad ja väärivad enda ümber ehtsaid ja väärikaid materjale. Eemale plastpotist, eemale kitšist!
Ta räägib mingi uhkuse ja igatsusega maalesõidust. Ma ei tea, kus see maa asub. Aga ma kujutan ette heegeldatud laudlina, omakeedetud hoidist kenasti kujundatud sildiga purgis, maitsvaid küpsetisi, haput morssi, pitsikest peenemat napsu ja laua ümber suurt peret.
Õnnitlen teda arhitektide liidu ja iseenda nimel.
Ike Volkov, arhitekt, EAL liige
Tiina Tallinna tähtsamaid töid
• Mitmete elamukvartalite detailplaneerimise projektide koostamine väikelinnades ja alevites.
• Kalurikolhoosi Saare Kalur lasteaia õueala kujundus.
• Villa Lucca pargi rekonstruktsioon Tabasalus.
• Eesti planeeringusüsteemi väljatöötamine Põhjamaade planeeringusüsteemide võrdleval näitel.
• Planeerimis- ja ehitusseaduse koostamine (kaasautor).
• Tallinna haljastuse arengukava koostamine.
• Tallinna rohealade teemaplaneeringu koostamine; osalemine autori ja kaasautorina eri Tallinna parke käsitlevate trükiste väljaandmisel (koguteos «Eesti pargid», «Tallinna pargid»).
• Edukas esinemine paljudel arhitektuurivõistlustel.
• Praegu on ta vabakutselise arhitektina võtnud südameasjaks töötada välja teiste Eesti linnade haljastuse arengukavad.