Filmiriiul

Vestlusõhtu “Visiooniga väikelinnad“ toimus reedel, 12. mail Arhitektuurimuuseumis.

Arhitektuurimuuseumi galeriil on kuni 21.05.2023 väljas näitus 2019-2022 toimunud avaliku ruumi võistluste võidutöödest, mis ootavad realiseerimist. Äsja on avanenud uued Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusega meetmed, mille rahastuse toel see peaks võimalik olema – plaanitud on kaks rahastuse vooru 2023. ja 2024. aastal. Mitmed omavalitsused ongi projekteerimisega juba tänaseks edasi liikunud. Lisaks otsustasid rahandusministeerium ja kultuuriministeerium just hiljuti, et “Hea avaliku ruumi” programm jätkub ning selle aasta rahastuse toel korraldatakse Taebla, Kallaste, Tootsi ja Märjamaa keskusalade arhitektuurivõistlused.

Vestlusõhtul räägime „Hea avaliku ruumi“ programmi mõjust väikelinnade elukeskkonnale ja elanikkonnale ning kuidas riik võiks regionaalarengut edendades teha koostööd omavalitsustega väiksemate linnakeskuste tugevdamisel.

Vestlust juhib Eik Hermann, kelle juhtimisel ilmus 2022 väikelinnade teemaline Ehituskunst. Arutlevad regionaalminister Madis Kallas, programmi juht Kalle Vellevoog, Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak ja Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev.

Näituse „Visiooniga väikelinnad“ kujundasid Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson, graafiline disainer on Anna Riin Velner.

Eesti Arhitektide Liit korraldas 30. märtsil 2022 veebinari kohalike omavalitsuste ametnikele ja poliitikutele. Veebinari eesmärk oli tutvustada läbi omavalitsuste endi otsese kogemuse hea elukeskkonna ja avaliku ruumi loomise erinevaid võimalusi, rõhutada teadlike ja tarkade otsuste mõju elukeskkonna kujundamisele ning tutvustada eluliste näidete abil olemasolevaid arenguid, õnnestumisi, rääkida ka esile kerkinud probleemidest.

Osalesid Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, Valga vallaarhitekt Jiri Tintera ja Narva linnaarhitekt Peeter Tambu.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.

Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Paneel EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

“Materjalide katalogiseerimine ja ringlus”, moderaator Jüri Muttika: Elina Liiva ja Helena Rummo (PAKK), Mariann Drell (RAK), Sven Aluste (Loodusehituse akadeemia).

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

ruumiloome- ja elamupoliitika valimisdebatt

Eesti Arhitektide Liit korraldas 15. veebruaril ruumiloome teemalise debati Riigikokku kandideerivatele erakondadele ning seekord võetakse fookusesse erakondade valimislubadused ruumiloome- ja elamupoliitika valdkonnas.

Debatis osalesid kuue riigikokku pürgiva erakonna esindajad: Karin Paulus (Sotsiaaldemokraadid), Riina Solman (Isamaa), Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond), Ignar Fjuk (Eesti 200), Henn Põlluaas (EKRE) ja Vladimir Svet (Keskerakond). Ettekannetega esinesid valdkonna eksperdid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo ja halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak. Vestlusringi juhtis Neeme Raud.

Debati põhilisteks teemadeks olid rohepöörde väljakutsed ruumiloomes, ehituses, elamufondis; üleriikliku elamupoliitika arenguvisioon; ruumiloome institutsiooni vajalikkus riigi tasandil; valglinnastumine vs ruumiline efektiivsus; ruumiline segregeerumine; inimväärne ja ohutu elukeskkond; erakondade ruumiloome ainelised teesid ja lubadused riigikogu valimisprogrammides.

Debatt leidis aset 15. veebruaril Tallinnas Kultuurikatla A korpuse I korruse suures traforuumis. Vestlusringist korraldati veebi otseülekanne, mis jäi ühtlasi järelvaadatavaks. Otseülekannet sai jälgida Eesti Arhitektide Liidu Facebooki ja YouTube kanalites.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks: Innovatsioon ja Digitaalreaalsus. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsile eelneb külalisloengute seeria, mis algas 29. novembril 2021 EKA suures auditooriumis Prof. Kadri Ukrainski loenguga “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika”, sellele järgnes 22. veebruaril 2022 Adria Carbonelli loeng “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas”.

Veel on kavas Prof. Antoine Picon ja Dr. Jüri Soolep.

Loe lisaks: https://bit.ly/3NZ8GTO

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Prof Roemer van Toorn “The Power of Gentleness in Architecture”.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Prof dr Roberto Verganti “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Max Eschenbach; Prof. Dr.-Ing. Oliver Tessmann “From Digital-Real to Real-Digital: Challenging Established Sequences of Design to Materialisation Through Digital Recombination.”

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Martin Melioranski “Arithmetic of Spatial Elements – The Continuous and the Discrete”

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk

– anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
– näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
– luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
– tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast

Loe täpsemalt:
https://bit.ly/3FtyAfL

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk

– anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
– näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
– luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
– tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast

Loe täpsemalt:
https://bit.ly/3FtyAfL

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk

– anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
– näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
– luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
– tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast

Loe täpsemalt:
https://bit.ly/3FtyAfL

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk

– anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
– näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,|
– luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
– tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast

Loe täpsemalt:
https://bit.ly/3FtyAfL

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk

– anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
– näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
– luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
– tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast

Loe täpsemalt:
https://bit.ly/3FtyAfL

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk

– anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
– näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
– luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
– tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast

Loe täpsemalt:
https://bit.ly/3FtyAfL

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk

– anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
– näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
– luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
– tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast

Loe täpsemalt:
https://bit.ly/3FtyAfL

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk

– anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
– näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
– luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
– tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast

Loe täpsemalt:
https://bit.ly/3FtyAfL

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk

– anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
– näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
– luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
– tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast

Loe täpsemalt:
https://bit.ly/3FtyAfL