Topi tn 11 ja 13 hoonekompleksi ja rannapromenaadi arhitektuurivõistlus

Korraldaja: Tallinna Olümpiapurjespordikeskus ja Eesti Arhitektide Liit
Väljakuulutamise kuupäev: 11.06.2026
Võistlustööde esitamise tähtaeg: 08.09.2026 kell 15

Arhitektuurivõistluse eesmärk on luua Pirita südamesse silmapaistev, ligi 21 000 m² suuruse maapealse brutopinnaga mereäärne sihtkoht. Tulevane kompleks ühendab endas majutuse, spordikeskuse, eluhooned ja avaliku linnaruumi, moodustades aastaringselt toimiva tervikliku puhke- ja ärikeskkonna.

Uus peatükk Pirita rannajoone arengus

Korraldaja soov on luua terviklik ja etapiliselt arendatav keskkond, mis on orgaaniline jätk Pirita mereäärsele avalikule ruumile, olles samas oluline arengukiirendi kogu piirkonna kujunemisel.

Pikas perspektiivis kujuneb hoonekompleksist Pirita piirkonna keskusala oluline osa ja kohtumispaik, lahutamatu osa Tallinna lahe rannapromenaadi tervikust ning rahvusvaheliselt atraktiivne mereäärne sihtkoht. Tegemist ei ole pelgalt kinnisvaraarendusega, vaid linnaehitusliku investeeringuga, mis tõstab kogu piirkonna väärtust ja kasutusaktiivsust.

Kavandatav lahendus peab pakkuma:

• Kõrgetasemelist spa- ja majutuskogemust vahetult mere ääres.
• Mitmekülgseid spordi- ja terviseteenuseid, mis toetavad aktiivset eluviisi.
• Elamuslikku avalikku ruumi, sealhulgas uue rannapromenaadi ja ühendusteed, mis rikastavad kohalikku elukeskkonda.
• Preemium-klassi elukvartalit, kus esimese korruse äripinnad teenindavad nii elanikke kui külalisi.

Võistluse tingimused ja korraldus

Arhitektuurivõistluse võitjaga sõlmitakse leping hoonestuse ja avaliku ruumi projekteerimiseks ning võidutöö saab aluseks koostatavale detailplaneeringule. Võistlustingimused on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna Linnavalitsusega ning nende koostaja on arhitekt Ivar Lubjak.

Võistluse preemiafond on 80 000 eurot.

Žüriisse kuuluvad:

• Aivar Tuulberg (tellija esindaja)
• Marcel Vichmann (tellija esindaja)
• arhitekt Kalle Rannula (Tallinna linnaplaneerimise ameti esindaja)
• Mari Hunt (Eesti Arhitektide Liidu esindaja)
• Emil Urbel (Eesti Arhitektide Liidu esindaja)

Võistlusele tööde esitamise tähtaeg on 8. september 2026 kell 15.

Võistluse infopäev arhitektidele

Võistluse ja võistlusala avalik tutvustamine osalejatele toimub kolmapäeval 17. juunil 2026 kell 16:30. Kokkusaamise koht on Tallinnas, Topi tn 13 krundi keskel platsil.

Võistlustingimused.

*****

Küsimused ja vastused (seisuga 27.08.2026, küsimuste esitamine on lõppenud):

Küsimus: Võistluseeskiri punkt 6.1 nõuab “visuaali linnulennult asetatuna antud konteksti” – Kas korraldajate poolt on tulemas droonifotod, millega on võimalik teha fotomontaaži? Kui ei, siis kas sobib, et linnulennu visuaal näitab kõrvalolevaid hooneid valgete kuubikutena?

Vastus: Ei, korraldaja ei koosta droonifotosid. Naaberhoonestus visualiseerida vastavalt võistlustöö lahendusele. 

Küsimus: Kas on võimalik saada KAMP arhitektide sadama hoone mudel, et kasutada seda ümbruse ülesehitamisel?

Vastus: Sadamahoone mudel on lisatud lisade kausta „lisa-8-purje-11“.

Küsimus: Konkursi ruumiprogramm on väga umbkaudne – osad nõuavad suurt detailsusastet kuni šahtideni välja (Võistlusülesanne punkt 3.3) ja osad ei kirjelda lahti ruumide funktsionaalset jaotust (Võistlusülesanne punkt 3.2 – Tervisekeskus). Mis detailsusastmega on vaja korruseplaanid lahendada? Antud hetkel ei ole realistlik panna paika šahte kui ei ole teada täielikku ruumivajadust igal hoone osal.

Vastus: Plaanide detailsuse määrab esitatavate jooniste mõõtkava 1 : 400. Ruumid võib osaliselt määrata funktsionaalsete ruumiplokkidena. Šahti detailsus on nõutud vaid lahenduse teostatavuse mõttega – arhitekt peab mõtlema ruumiprogrammi tehes, et a´la hotelli ülemiste korruste kanalisatsioonišaht ei satuks keset basseini ja sanitaarruumid koonduksid ümber šahtide. Enamik ruumide vajadus on selge – eluruumid, hotellitoad, SPA ja vabaajaruumide ruumide vajadus tuleb ruumi funktsionaalsusest, mille paigutus on konkursi osalejate lahendada.

Küsimus: Palun täpsustada terviskeskuse ruumiprogrammi, milline on ruumide vajadus, mis suurusega on ruumid, mis on kasutajate arv? Vastasel juhul, kas on lubatud märkida tervisekeskus plaanidel ühe ruumina eeldades, et lähteülesandes rohkem täpsustusi pole?

Vastus: Tervisekeskuse ruumid jäävad osalejate lahendada. Tervisekeskuse ruumide funktsioonid peavad sobima SPA mõttega ja ka muudele meditsiiniteenustele (a´la perearstid, hambaravi jne.)

Küsimus: Palun täpsustada vee- ja saunakeskuse ruumiprogrammi, milline on ruumide vajadus, mis suurusega on ruumid, mis on kasutajate arv?  Vastasel juhul, kas on lubatud märkida vee- ja saunakeskus plaanidel ühe ruumina eeldades, et lähteülesandes rohkem täpsustusi pole?

Vastus: Vee- ja saunakeskuse lahenduse juures ootame osalejate ideid ja lahendusi. Valgeid alasid mitte näidata.

Küsimus: Kas SPA-l ja ujulal on jagatud sissepääs ja riietusruumid?

Vastus: Jah, sarnase funktsiooni puhul võib pääsud ja riietusruumid ühendada.

Küsimus: Kas majutusruumi ruutmeetrite sisse on arvestatud pesemisruum-wc?

Vastus: Ei, majutusruumi ja pesuruumi suurused on toodud lähteülesandes eraldi.

Küsimus: Palun täpsustada, mida on mõeldud tugipunkti all (Võistlusülesanne punkt 3.3 – 1. Korrus) – mis ruumidest see koosneb, mis suurusega ruumid, kellele ja kuidas on vajalik ligipääs?

Vastus: lähtuda Eestis kehtivatest tuleohutuse- ja päästemeeskondade ligipääsetavuse nõuetest.

Küsimus: Kas spordisaalis on plaanis võistlusi korraldada? Kas on vajadus tribüünide järele?

Vastus: Jah.

Küsimus: Mis on ligikaudne kurlingu ja spordisaali kasutajate arv?

Vastus: Kurlingusaali kasutajate arv valida vastavalt radade arvule ja meeskondade suurusele.

Küsimus: Mis on ligikaudne veekeskuse kasutajate arv?

Vastus: Kasutajate arvu ei ole määratud. Kasutajaid hinnata vastavalt basseini ja saunakeskuse suurusele. Jääb osalejate lahendada.

Küsimus: Kas võistluse infopäevast on olemas kokkuvõte? Kas oleks võimalik sellega tutvuda?

Vastus: Ei, kokkuvõtet infopäevast ei ole koostatud. Infopäeva eesmärk oli võistlusala tutvustamine.

Küsimused:

• Kas SPA-l peab olema otseühenduses hotelliga või mõne teise ruumigrupiga ?

• Kas ujula peab olema otseühenduses SPA-ga või mõne teise ruumigrupiga?

• Kas kurling peab olema mõne teise ruumigrupiga otseühenduses?

• Kas tervisekeskus peab olema mõne teise ruumigrupiga otseühenduses?

• Kas spordi ja treeningsaalid peavad olema otseühenduses mõne teise ruumigrupiga?

• Millise ruumigrupiga peab olema otseühendus peo- ja konverentsisaalil ning kui kõrge peab see jagatav saal olema?

Vastus: Kõik hoonesse planeeritavad teenused on seotud hotelliga ja peaksid olema mugavalt kasutatavad ka väljastpoolt tulevatele klientidele, sh kompleksi elanikele. Osalejate lahendada jääb funktsioonide paindlik kasutatavus ja ligipääsetavus.

Küsimus: Kui mitu eraldi hoonet võib hoonestusalale planeerida?

Vastus: DP kohaselt on lubatud 1 hoone. Kui hoonestuse seob üheks maaalune korrus, saab maapealse mahu osas olla paindlik.

Küsimus: Kas eelduslikult peavad kõik hoone funktsioonid olema omavahel sooja ruumi kaudu ühenduses? 

Vastus: Jah. Erandiks võib olla eluhoonete maht, mille ühendus saab olla maaaluse korruse kaudu.

Küsimus: Kas kortereid ja hotellitube võib teha ka 1.korrusele? 

Vastus: Jah. Kuid peab olema takistatud nähtavus üldaladelt elu- ja majutusruumidesse.

Küsimus: Võistlusülesandes on 3.3 punkti lõpus kirjas : Ülevalpool toodud ruumifunktsioonide paigutus hoonestusala sees on soovituslik. Tegelik paigutus vastavalt arhitektuursele lahendusele.

Kas see tähendab, et funktsioonide täpne paiknemine korrustel ning ilmakaartes on vaba?

Vastus: Jah, see ruumide paigutuse loetelu on soovituslik. Ruumide paigutuse lahendus peab olema loogiline, erinevatele funktsioonidele hea ligipääsetavusega arvestades erinevaid liikuvuse vajadusi.

Küsimus:Kehtivas detailplaneeringus on pos 9 absoluutkõrguseks 17,0m BK77 järgi ehk
EH2000 järgi 17,23m. Võistlustingimused ütlevad hoone kõrguse ja korruselisuse kohta: 3 kuni 4 (hoone kõrgus maapinnast kuni 17.00 m) / -1. Ehk absoluutkõrguseks tuleb 17m kõrguse hoone korral ca 19,0-19,5, mis ületab kehtiva detailplaneeringu kõrgust ca 2 meetri võrra.
Palun täpsustada, kas nii on mõeldud.

Vastus: Arhitektuurivõistlus on uue algatatud detailplaneeringu alale planeeritava hoonestuse ideekonkurss, seega kehtiva detailplaneeringu kõrguse nõuet ei pea arvesse võtma. Lähtuda võistlustingimustes antud hoone kõrgusest 17,0m olemasolevast maapinnast.

Küsimus: Küsimus seoses punktiga 3.2 Hoonestuse arhitektuur. Seal on muuhulgas öeldud: Võistlusalale tuleb esitada terviklik ruumiline lahendus ja kontseptsioon. Kas eelnevast lähtuvalt võime käsitleda sama punkti tabelis välja pakutud funktsioone soovituslikena, mitte kohustuslikena? 

Vastus: Ei, see ei tähenda seda, et loetletud funktsioone võib ära jätta. Funktsioone võib täpsustada või asendada samaväärsetega ning ka lisada loodavasse kontseptsiooni sobivaid funktsioone.

Küsimus: Kas maa-alusesse parklasse sissesõidu võib kavandada läbi Purje 11 hoone? 

Vastus: Ei.

Küsimus: Võistlusülesandes on soovitud preemium klassi elamukvartalit. Preemium klassi korteri pindala on keskmisest suurem. Lubatud eluruumide brutopinna sisse on võimalik mahutada ligi 150 korterit vaid juhul, kui need on väga kompaktsed. Kas korterite koguarv võib olla oluliselt väiksem 150-st, et saavutada avaramad preemium korterite planeeringud?

Vastus: Premium-klassi korter ei tähenda korteri suurust. Premium-klassi korter arvestab eelkõige asukohta (asukoha kvaliteet, vaated, privaatsus, esinduslikud ühisalad), arhitektuurseid väärtusi (kõrged laed, valgusküllased avarad ruumid, korteri juurde kuuluvad välialad, jne), ehituskvaliteeti (esinduslikud ja kvaliteetsed materjalid ning seadmed, heli- ja soojapidavad konstruktsioonid, jne) , tehnilisi lahendusi (kaasaegsed ja energiasäästlikud tehnosüsteemid, kaasaegsed hooneautomaatika lahendused). Lähtuda võistlusülesande andmetest.

Küsimus: Mis on soovitud 2-, 3- 4- ja 5-toaliste korterite netopindalad?

Vastus: Korterite suuruseid ette ei anta, et osalejad leiaks ise optimaalse lahenduse. Suurused on võimalik tuletada lähtudes Võistlusülesande punktis 3.2 toodud korterite arvust ja toalisuse suhtest.

Küsimus: Kuna võistlusala paikneb väga tuulises mereäärses asukohas, siis oleks mõistlik planeerida korteritele klaasitud rõdud. Klaasitud rõdu pindala tuleb aga arvestada brutopinna sisse. See omakorda vähendab korterite pindala. Kas klaasitud rõdusid / lodžasid soovitakse?

Vastus: Jah. Vt punkt 3.2.

Küsimus: Võistluse infopäeval räägiti spordisaalidest kui nn rühmatreeningu saalidest. Segadust tekitab nüüd soov tribüüni järele. Kas soovitakse ühte suurt spordisaali või mitut väiksemat saali? 

Vastus: Soovitavalt võiks lahendus olla paindlik ja saalid liidetavad-ühendatavad.

Küsimus: Milliste 1.korruse funktsioonide kohale ei tohiks kindlasti kortereid paigutada?

Vastus: Korterite paigutamisel lähtuda arhitektuursest, konstruktiivsest ja logistilisest lahendusest. Hoone kandekonstruktsioon peab olema mõistlikult ratsionaalne ning ilmselt suurte saalide (ujula, spordisaalid), kus puuduvad kandepostid, on suured silded ja ei saa tehniliselt lahendada tehnosüsteemide šahte, pole mõistlik ülemisi korruseid kavandada.

Küsimus: Kas parkla korruse kandeskeem peab jätkuma ülemistele korrustele või võib on mõeldav ka kandeskeemi muudatus (paksem raudbetoonist vahelagi )?

Vastus: Parkla kandeskeem ei pea jätkuma ülemistel korrustel. Samas on eelistatud mõistlikult ratsionaalse kandekonstruktsiooniga lahendused.

Küsimus: Kas kurlingu võib asendada näiteks suurema spa alaga?

Vastus: Ei.

Küsimus: Ehitisealuse pinna (11 000 m²) kehtivusala. Arvestades, et korraldaja vastuse kohaselt on lubatud vaid 1 hoone ning maapealne maht võib olla paindlik, kui hoonestus on ühendatud ühise maa-aluse korrusega, palume täpsustada, kas 11 000 m² ehitisealuse pinna piirmäär kehtib ainult Topi tn 13 krundi kohta, või võib mõni osa sellest paikneda ka Topi tn 11 krundil.

Vastus: Hoone suletud brutopind nii maa all kui ka maa peal on antud krundile Topi tn 13. Krundile Topi tn 11 hoonestust mitte kavandada. Võimalik hoonestusala on üheselt määratud võistlusülesande skeemil nr 2 “Võistlusala ehitusreeglid”

Küsimus: Maa-aluse brutopinna (11 000 m²) koosseis. Palume täpsustada, kas nõutav maa-alune suletud brutopind 11 000 m² sisaldab ka ujula basseini süvendit ja kurlingusaali (koos selle tehniliste ruumidega), või tuleb need mahud arvestada eraldi, väljaspool tavapärast maa-alust korruste struktuuri.

Vastus: Kõik kavandatavad ruumid peavad mahtuma võimaliku maa-aluse ja/või maapealse suletud brutopindala sisse.

Küsimus: “Üks hoone” nõude tõlgendus mitme mahu kontekstis. Vastuseks küsimusele hoonete arvu kohta selgitas korraldaja, et kehtiva DP kohaselt on lubatud 1 hoone, kuid maapealne maht võib olla paindlik, kui see on ühendatud ühise maa-aluse korrusega. Palume täpsustada, kas see tähendab, et kõik maapealsed mahud peavad olema üksteisega soojas ühenduses (sooja ruumi kaudu), või piisab ainult maa-alusest ühendusest, et lahendust käsitleda ühe hoonena.

Vastus: Piisab maa-alusest ühendusest. 

Küsimus: Kõrguspiirang tagasiastme (3-korruselise) tsoonis. Muinsuskaitseliste piirangute kohaselt peab hoone TOPi-poolsel küljel olema tagasiastega ja kuni 3-korruseline. Palume selgitada, kas sellel tsoonil kehtib eraldi, madalam kõrguspiirang, või jääb kehtima sama üldine 17,00 m piirmäär (olemasolevast maapinnast mõõdetuna), ainult väiksema korruste arvuga.

Vastus: Muinsuskaitseline piirang ei määra täpset kõrgusmärki, piirangu ulatuses peab hoone olema madalam ning võib olla kuni kolme maapealse korrusega.

Küsimus: Bussiparkimise (kuni 5 kohta) arvestamine mahunäitajates. Võistlusülesandes on nõutud kuni 5 parkimiskohta bussidele Topi tänava ääres. Palume täpsustada, kas need kohad arvestatakse Topi tn 13 krundi ehitisealuse pinna ja haljastuse osakaalu piires, või käsitletakse neid avaliku taristuna väljaspool krundi mahunäitajaid.

Vastus: Busside parkimiskohad kavandada Topi tänava äärde, st need võivad olla kavandatud nii Topi tänavamaa krundile kui ka Topi tn 11 krundile. Topi tn 13 krundi ehitusnäitajate hulka ei pea parkimiskohti arvestama.

Küsimus: Juurdepääs asjakohastele õigusaktidele, standarditele ja visioonidokumentidele. Palume kinnitada, kas kõik võistlustöö koostamiseks vajalikud õigusaktid, standardid ja visioonidokumendid on kättesaadavad Dropboxi lisade kaustas, või tuleb mõni neist osalejal endal eraldi hankida. Konkreetselt palume selgitada:
a) Kas Pirita keskusala visioon (Lisa 6) sisaldab kõiki asjakohaseid jooniseid ja põhimõtteid, või on soovitatav tutvuda ka täiendavate, avalikult kättesaadavate materjalidega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti veebilehel?

Vastus: Pirita keskusala visioon (Lisa 6) sisaldab piisavat ja asjakohast infot käesoleva võistluse kontekstis. 

b) Kas EVS 843:2016 “Linnatänavad” standard tehakse osalejatele kättesaadavaks, arvestades, et tegemist on tasulise standardiga, või piisab võistlustöö koostamiseks eeskirjas ja lähteülesandes toodud tänavaruumi põhimõtetest?

Vastus: “Linnatänavad” standardit ei tehta võistlejatele eraldi kättesaadavaks. Selle ja ka teiste Eestis kehtivate standarditega saab tasuta tutvuda Ehituskeskuses (ET Infokeskuse AS) või Eesti avalikes raamatukogudes (Rahvusraamatukogu ja erinevad ülikoolide raamatukogud). Korraldaja ei pea mõistlikuks ega tehniliselt otstarbekaks siduda võistluse lisadega kõiki ehitustegevuse seadusi, õigusakte ja standardeid. Konkursi korraldaja eeldab, et võistlusel osalevad volitatud arhitektid ja volitatud arhitekt-eksperdid omavad kompetentsi, teadmisi ning ülevaadet kehtivatest projekteerimisnormidest ja standarditest.

c) Kas on veel muid siduvaid õigusakte, juhendeid või standardeid, mis ei ole otseselt viidatud võistlusülesandes, kuid mida žürii hindamisel arvesse võtab (nt tuleohutuse, ligipääsetavuse või energiatõhususe erinõuded)?

Vastus: Korraldaja ei pea mõistlikuks ega tehniliselt otstarbekaks siduda võistluse lisadega kõiki ehitustegevuse seadusi, õigusakte ja standardeid. Konkursi korraldaja eeldab, et võistlusel osalevad volitatud arhitektid ja volitatud arhitekt-eksperdid omavad kompetentsi, teadmisi ning ülevaadet kehtivatest projekteerimisnormidest ja standarditest. 

Küsimus: Kaubanduse, tervise-/spordifunktsioonide ja büroopindade omavaheline suhe. Korraldaja on selgitanud, et kõik hoonesse planeeritavad teenused peavad olema seotud hotelliga ja mugavalt kasutatavad nii väljastpoolt tulevatele klientidele kui ka kompleksi elanikele. Palume täpsustada kaubanduse, tervisekeskuse, spordi- ja treeningsaalide ning büroopindade omavahelist soovitavat suhet:
a) Kas neid funktsioone tuleb käsitleda üksteisest sõltumatute, eraldiseisvalt toimivate üksustena, millel on vaid ühine side hotelliga, või on oodatud ka nendevaheline otsene ruumiline ja funktsionaalne seotus (nt kaubanduse ja büroopindade ühine avalik sissepääs, tervisekeskuse ja spordisaalide ühendus)?

Vastus: Erinevate funktsioonide seotus sõltub arhitektuursest lahendusest. Konkursi korraldaja ootab ideid ja ettepanekuid hoone parimaks funktsionaalseks toimimiseks. 

b) Kas büroopinnad peaksid olema suunatud pigem kompleksi enda kasutajatele (nt tervise- ja spordisektori üürnikele) või sõltumatule üldisele büroopinna turule?

Vastus: Büroopinnad peaksid teenindama eeskätt kompleksi kasutajaid. Samas on võimalik kavandada väiksemas mahus ka üldisele turule avatud bürooruume.

c) Kas kaubanduspinnad peaksid teenindama eelkõige hotelli, elanike ja kompleksi külastajate vajadusi (nt kohapealsed teenused), või on oodata ka linnaruumi laiemat, promenaadilt ligipääsetavat avalikku kaubandusfunktsiooni?

Vastus: Kaubandus- ja teeninduspinnad peaksid teenindama nii kompleksi kasutajaid, külalisi ja elanikke kui ka vahetult suhestuma Tallinna lahe promenaadi ja hoonestuse ette tekkiva väljakuga. 

Küsimus: we are currently preparing our submission for the architecture competition “Topi tn 11 ja 13 hoonetekompleksi ja rannapromenaadi arhitektuurivõistlus”.
Regarding the submission requirements for the graphical part (Section 6.2 of the Competition Rules), the documents state that drawings must be submitted in A1 portrait format as a single combined PDF file.
However, we could not find any mention of a page limit. Could you please clarify if there is a maximum number of A1 sheets/pages allowed in the combined PDF? Or are we free to use as many pages as necessary to fully and clearly represent all the required plans and visualizations?

Vastus: yes, there are no limits.

Küsimus: We were unable to locate the template for the technical data. Could you advise where it is available, or confirm that a free form submission is acceptable.

Vastus: yes, free-form submission is acceptable.

Küsimus: Võistlusalas on Purje 11 kinnistust kirdesse jääv ala. Palun selgitust, miks see ala võistlusalas on? Loogiline oleks seda ala käsitleda koos Purje 8 hoonestusega:

Vastus: Nimetatud ala on võistlusala osa, kuna see jääb vahetult olemasoleva TOPi hoone, perspektiivse sadamahoone, kaide ning kavandatava hoonestuse vahele. Oluline on aru saada, et muuhulgas on ala Tallinna lahe promenaadi jätkuks Pirita jõeni, samuti, et see on eelkõige sadama töötsoon ja seda läbiv promenaad ei saa moodustada  olulist roheala, vaid on mõistliku laiuse ja paigutusega läbipääsutee. Täpsemalt lahendatakse see ala teises, tulevikus korraldatavas arhitektuurikonkursis, mis hõlmab ellingu-kiriku-jahtklubi ja sadama enda ala. Nimetatud ala osas käsitletakse võistlustöös esitatud lahendust kontseptuaalse ettepanekuna, mida tellijal on õigus edasise projekteerimise käigus täpsustada, muuta või asendada muu lahendusega.

Küsimus: Vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile võiks eeldada, et asukohas rakendub koefitsent 1/175 ning sellele vastavalt vajalik parkimiskohtade vajadus on 21000/175=120 kohta. Võistlusülesandes on 3.3 soovitud ca 175 kohta -1 korrusel,samas 3.5 ütleb, et parkimiskohtade arv lahendada vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile. Millisest nõudest tuleb lähtuda, kas võib arvestada ka Tallinna parkimisnormatiiviga kui eelduslikult ülenormatiivseid parkimiskohti ei tohi üldjuul enam planeerida?

Vastus: Lähtuda tuleb võistlusülesande punktist 3.3.