Topi tn 11 ja 13 hoonekompleksi ja rannapromenaadi arhitektuurivõistlus
Korraldaja: Tallinna Olümpiapurjespordikeskus ja Eesti Arhitektide Liit
Väljakuulutamise kuupäev: 11.06.2026
Võistlustööde esitamise tähtaeg: 08.09.2026 kell 15
Arhitektuurivõistluse eesmärk on luua Pirita südamesse silmapaistev, ligi 21 000 m² suuruse maapealse brutopinnaga mereäärne sihtkoht. Tulevane kompleks ühendab endas majutuse, spordikeskuse, eluhooned ja avaliku linnaruumi, moodustades aastaringselt toimiva tervikliku puhke- ja ärikeskkonna.
Uus peatükk Pirita rannajoone arengus
Korraldaja soov on luua terviklik ja etapiliselt arendatav keskkond, mis on orgaaniline jätk Pirita mereäärsele avalikule ruumile, olles samas oluline arengukiirendi kogu piirkonna kujunemisel.
Pikas perspektiivis kujuneb hoonekompleksist Pirita piirkonna keskusala oluline osa ja kohtumispaik, lahutamatu osa Tallinna lahe rannapromenaadi tervikust ning rahvusvaheliselt atraktiivne mereäärne sihtkoht. Tegemist ei ole pelgalt kinnisvaraarendusega, vaid linnaehitusliku investeeringuga, mis tõstab kogu piirkonna väärtust ja kasutusaktiivsust.
Kavandatav lahendus peab pakkuma:
- Kõrgetasemelist spa- ja majutuskogemust vahetult mere ääres.
- Mitmekülgseid spordi- ja terviseteenuseid, mis toetavad aktiivset eluviisi.
- Elamuslikku avalikku ruumi, sealhulgas uue rannapromenaadi ja ühendusteed, mis rikastavad kohalikku elukeskkonda.
- Preemium-klassi elukvartalit, kus esimese korruse äripinnad teenindavad nii elanikke kui külalisi.
Võistluse tingimused ja korraldus
Arhitektuurivõistluse võitjaga sõlmitakse leping hoonestuse ja avaliku ruumi projekteerimiseks ning võidutöö saab aluseks koostatavale detailplaneeringule. Võistlustingimused on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna Linnavalitsusega ning nende koostaja on arhitekt Ivar Lubjak.
Võistluse preemiafond on 80 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad:
- Aivar Tuulberg (tellija esindaja)
- Marcel Vichmann (tellija esindaja)
- arhitekt Kalle Rannula (Tallinna linnaplaneerimise ameti esindaja)
- Mari Hunt (Eesti Arhitektide Liidu esindaja)
- Emil Urbel (Eesti Arhitektide Liidu esindaja)
Võistlusele tööde esitamise tähtaeg on 8. september 2026 kell 15.
Võistluse infopäev arhitektidele
Võistluse ja võistlusala avalik tutvustamine osalejatele toimub kolmapäeval 17. juunil 2026 kell 16:30. Kokkusaamise koht on Tallinnas, Topi tn 13 krundi keskel platsil.
Küsimused ja vastused (seisuga 06.08.2026):
Küsimus: Võistluseeskiri punkt 6.1 nõuab “visuaali linnulennult asetatuna antud konteksti” – Kas korraldajate poolt on tulemas droonifotod, millega on võimalik teha fotomontaaži? Kui ei, siis kas sobib, et linnulennu visuaal näitab kõrvalolevaid hooneid valgete kuubikutena?
Vastus: Ei, korraldaja ei koosta droonifotosid. Naaberhoonestus visualiseerida vastavalt võistlustöö lahendusele.
Küsimus: Kas on võimalik saada KAMP arhitektide sadama hoone mudel, et kasutada seda ümbruse ülesehitamisel?
Vastus: Sadamahoone mudel on lisatud lisade kausta „lisa-8-purje-11“.
Küsimus: Konkursi ruumiprogramm on väga umbkaudne – osad nõuavad suurt detailsusastet kuni šahtideni välja (Võistlusülesanne punkt 3.3) ja osad ei kirjelda lahti ruumide funktsionaalset jaotust (Võistlusülesanne punkt 3.2 – Tervisekeskus). Mis detailsusastmega on vaja korruseplaanid lahendada? Antud hetkel ei ole realistlik panna paika šahte kui ei ole teada täielikku ruumivajadust igal hoone osal.
Vastus: Plaanide detailsuse määrab esitatavate jooniste mõõtkava 1 : 400. Ruumid võib osaliselt määrata funktsionaalsete ruumiplokkidena. Šahti detailsus on nõutud vaid lahenduse teostatavuse mõttega – arhitekt peab mõtlema ruumiprogrammi tehes, et a´la hotelli ülemiste korruste kanalisatsioonišaht ei satuks keset basseini ja sanitaarruumid koonduksid ümber šahtide. Enamik ruumide vajadus on selge – eluruumid, hotellitoad, SPA ja vabaajaruumide ruumide vajadus tuleb ruumi funktsionaalsusest, mille paigutus on konkursi osalejate lahendada.
Küsimus: Palun täpsustada terviskeskuse ruumiprogrammi, milline on ruumide vajadus, mis suurusega on ruumid, mis on kasutajate arv? Vastasel juhul, kas on lubatud märkida tervisekeskus plaanidel ühe ruumina eeldades, et lähteülesandes rohkem täpsustusi pole?
Vastus: Tervisekeskuse ruumid jäävad osalejate lahendada. Tervisekeskuse ruumide funktsioonid peavad sobima SPA mõttega ja ka muudele meditsiiniteenustele (a´la perearstid, hambaravi jne.)
Küsimus: Palun täpsustada vee- ja saunakeskuse ruumiprogrammi, milline on ruumide vajadus, mis suurusega on ruumid, mis on kasutajate arv? Vastasel juhul, kas on lubatud märkida vee- ja saunakeskus plaanidel ühe ruumina eeldades, et lähteülesandes rohkem täpsustusi pole?
Vastus: Vee- ja saunakeskuse lahenduse juures ootame osalejate ideid ja lahendusi. Valgeid alasid mitte näidata.
Küsimus: Kas SPA-l ja ujulal on jagatud sissepääs ja riietusruumid?
Vastus: Jah, sarnase funktsiooni puhul võib pääsud ja riietusruumid ühendada.
Küsimus: Kas majutusruumi ruutmeetrite sisse on arvestatud pesemisruum-wc?
Vastus: Ei, majutusruumi ja pesuruumi suurused on toodud lähteülesandes eraldi.
Küsimus: Palun täpsustada, mida on mõeldud tugipunkti all (Võistlusülesanne punkt 3.3 – 1. Korrus) – mis ruumidest see koosneb, mis suurusega ruumid, kellele ja kuidas on vajalik ligipääs?
Vastus: lähtuda Eestis kehtivatest tuleohutuse- ja päästemeeskondade ligipääsetavuse nõuetest.
Küsimus: Kas spordisaalis on plaanis võistlusi korraldada? Kas on vajadus tribüünide järele?
Vastus: Jah.
Küsimus: Mis on ligikaudne kurlingu ja spordisaali kasutajate arv?
Vastus: Kurlingusaali kasutajate arv valida vastavalt radade arvule ja meeskondade suurusele.
Küsimus: Mis on ligikaudne veekeskuse kasutajate arv?
Vastus: Kasutajate arvu ei ole määratud. Kasutajaid hinnata vastavalt basseini ja saunakeskuse suurusele. Jääb osalejate lahendada.
Küsimus: Kas võistluse infopäevast on olemas kokkuvõte? Kas oleks võimalik sellega tutvuda?
Vastus: Ei, kokkuvõtet infopäevast ei ole koostatud. Infopäeva eesmärk oli võistlusala tutvustamine.
Küsimused:
- Kas SPA-l peab olema otseühenduses hotelliga või mõne teise ruumigrupiga ?
- Kas ujula peab olema otseühenduses SPA-ga või mõne teise ruumigrupiga?
- Kas kurling peab olema mõne teise ruumigrupiga otseühenduses?
- Kas tervisekeskus peab olema mõne teise ruumigrupiga otseühenduses?
- Kas spordi ja treeningsaalid peavad olema otseühenduses mõne teise ruumigrupiga?
- Millise ruumigrupiga peab olema otseühendus peo- ja konverentsisaalil ning kui kõrge peab see jagatav saal olema?
Vastus: Kõik hoonesse planeeritavad teenused on seotud hotelliga ja peaksid olema mugavalt kasutatavad ka väljastpoolt tulevatele klientidele, sh kompleksi elanikele. Osalejate lahendada jääb funktsioonide paindlik kasutatavus ja ligipääsetavus.
Küsimus: Kui mitu eraldi hoonet võib hoonestusalale planeerida?
Vastus: DP kohaselt on lubatud 1 hoone. Kui hoonestuse seob üheks maaalune korrus, saab maapealse mahu osas olla paindlik.
Küsimus: Kas eelduslikult peavad kõik hoone funktsioonid olema omavahel sooja ruumi kaudu ühenduses?
Vastus: Jah. Erandiks võib olla eluhoonete maht, mille ühendus saab olla maaaluse korruse kaudu.
Küsimus: Kas kortereid ja hotellitube võib teha ka 1.korrusele?
Vastus: Jah. Kuid peab olema takistatud nähtavus üldaladelt elu- ja majutusruumidesse.
Küsimus: Võistlusülesandes on 3.3 punkti lõpus kirjas : Ülevalpool toodud ruumifunktsioonide paigutus hoonestusala sees on soovituslik. Tegelik paigutus vastavalt arhitektuursele lahendusele.
Kas see tähendab, et funktsioonide täpne paiknemine korrustel ning ilmakaartes on vaba?
Vastus: Jah, see ruumide paigutuse loetelu on soovituslik. Ruumide paigutuse lahendus peab olema loogiline, erinevatele funktsioonidele hea ligipääsetavusega arvestades erinevaid liikuvuse vajadusi.
Küsimus:Kehtivas detailplaneeringus on pos 9 absoluutkõrguseks 17,0m BK77 järgi ehk
EH2000 järgi 17,23m. Võistlustingimused ütlevad hoone kõrguse ja korruselisuse kohta: 3 kuni 4 (hoone kõrgus maapinnast kuni 17.00 m) / -1. Ehk absoluutkõrguseks tuleb 17m kõrguse hoone korral ca 19,0-19,5, mis ületab kehtiva detailplaneeringu kõrgust ca 2 meetri võrra.
Palun täpsustada, kas nii on mõeldud.
Vastus: Arhitektuurivõistlus on uue algatatud detailplaneeringu alale planeeritava hoonestuse ideekonkurss, seega kehtiva detailplaneeringu kõrguse nõuet ei pea arvesse võtma. Lähtuda võistlustingimustes antud hoone kõrgusest 17,0m olemasolevast maapinnast.
Küsimus: Küsimus seoses punktiga 3.2 Hoonestuse arhitektuur. Seal on muuhulgas öeldud: Võistlusalale tuleb esitada terviklik ruumiline lahendus ja kontseptsioon. Kas eelnevast lähtuvalt võime käsitleda sama punkti tabelis välja pakutud funktsioone soovituslikena, mitte kohustuslikena?
Vastus: Ei, see ei tähenda seda, et loetletud funktsioone võib ära jätta. Funktsioone võib täpsustada või asendada samaväärsetega ning ka lisada loodavasse kontseptsiooni sobivaid funktsioone.
Küsimus: Kas maa-alusesse parklasse sissesõidu võib kavandada läbi Purje 11 hoone?
Vastus: Ei.
Küsimus: Võistlusülesandes on soovitud preemium klassi elamukvartalit. Preemium klassi korteri pindala on keskmisest suurem. Lubatud eluruumide brutopinna sisse on võimalik mahutada ligi 150 korterit vaid juhul, kui need on väga kompaktsed. Kas korterite koguarv võib olla oluliselt väiksem 150-st, et saavutada avaramad preemium korterite planeeringud?
Vastus: Premium-klassi korter ei tähenda korteri suurust. Premium-klassi korter arvestab eelkõige asukohta (asukoha kvaliteet, vaated, privaatsus, esinduslikud ühisalad), arhitektuurseid väärtusi (kõrged laed, valgusküllased avarad ruumid, korteri juurde kuuluvad välialad, jne), ehituskvaliteeti (esinduslikud ja kvaliteetsed materjalid ning seadmed, heli- ja soojapidavad konstruktsioonid, jne) , tehnilisi lahendusi (kaasaegsed ja energiasäästlikud tehnosüsteemid, kaasaegsed hooneautomaatika lahendused). Lähtuda võistlusülesande andmetest.
Küsimus: Mis on soovitud 2-, 3- 4- ja 5-toaliste korterite netopindalad?
Vastus: Korterite suuruseid ette ei anta, et osalejad leiaks ise optimaalse lahenduse. Suurused on võimalik tuletada lähtudes Võistlusülesande punktis 3.2 toodud korterite arvust ja toalisuse suhtest.
Küsimus: Kuna võistlusala paikneb väga tuulises mereäärses asukohas, siis oleks mõistlik planeerida korteritele klaasitud rõdud. Klaasitud rõdu pindala tuleb aga arvestada brutopinna sisse. See omakorda vähendab korterite pindala. Kas klaasitud rõdusid / lodžasid soovitakse?
Vastus: Jah. Vt punkt 3.2.
Küsimus: Võistluse infopäeval räägiti spordisaalidest kui nn rühmatreeningu saalidest. Segadust tekitab nüüd soov tribüüni järele. Kas soovitakse ühte suurt spordisaali või mitut väiksemat saali?
Vastus: Soovitavalt võiks lahendus olla paindlik ja saalid liidetavad-ühendatavad.