Noorte arhitektide ideed avavad uusi võimalusi Ülemiste piirkonna ja linna ühendamiseks
Foto: Raul Mee
PRESSITEADE
05. november 2026
Oktoobri lõpus Tallinna Arhitektuuribiennaali raames toimunud töötoas „Kes tohib puutuda Ülemiste järve vett?“ otsisid arhitektuuri, linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuri tudengid ja noored arhitektid võimalusi Ülemiste järve ümbruse ja sellega piirneva linnaruumi paremaks ühendamiseks, säilitades samal ajal joogiveeallika turvalisuse ja loodusväärtused. Koostöös ekspertide ja huvirühmade esindajatega töötati välja neli ruumilist visiooni, mis pakuvad ideid järveümbruse avamiseks ning annavad sisendi ka Tallinna üldplaneeringu koostamiseks.
„Kipub ununema, et Tallinn pole mitte ainult merelinn, vaid ka järvelinn – Tallinna kesklinnas asub Eesti kolmas kõige suurem järv, mis koos seda ümbritseva kauni loodusega ei ole kahjuks inimestele ligipääsetav. Muidugi, arvestada tuleb piirangute ja turvalisusega, mis tulenevad veehoida nõuetest, aga need on maastikuarhitektuurilised väljakutsed, millele pakuti töötoas ka väga realistlikke lahendusi. Loodan, et teemaga minnakse edasi ja et Tallinn saab päriselt ühe järve ja loodusmaastiku võrra rikkamaks,” ütles Eesti Arhitektide Liidu asepresident ja Tallinna Arhitektuuribiennaal 2026 kaaskuraator Siim Tanel Tõnisson.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo arhitekt Ann Kristiin Entson selgitas, et töötoast tulnud ettepanekuid saab kasutada tulevikus Tallinna üldplaneeringu tarbeks sisendina. „Ülemiste järve eripäradeks on ühest küljest rikkaliku loodusliku keskkonna asumine sisuliselt keset linna. Teisest küljest on see ka erilise strateegilise tähtsuse ja julgeoleku staatusega piirkond ning arvestada tuleb järve sanitaarkaitsealaga. Kavandades tulevikuvisioone, kuidas seda piirkonda muu linnaruumiga paremini ühendada, tuleb kõiki neid eripärasid kaaluda ning on hea meel näha, et töötoa tulemusena valmisid mitmekülgsed ja lennukad ettepanekud,“ rääkis Entson.
Arhitektuuri töötuba „Kes tohib puutuda Ülemiste järve vett?” toimus Eesti Arhitektide Liidu, Tallinna Arhitektuuribiennaali, Tallinna Vee, Tallinna Linna ja Ülemiste City koostöös ning arhitektuurirühmituse Tektuur modereerimisel 22.–25. oktoobril. Töötuba tõi kokku 18 noort arhitekti ja maastikuarhitekti ning nende erialade tudengid Eestist, Soomest, Hiinast, Indoneesiast, Itaaliast, Leedust ning Lätist.
Osalejad jagunesid rahvusvahelistesse meeskondadesse, kus nelja päeva jooksul valminud lahendused otsisid tasakaalu Ülemiste järve kui Tallinna peamise joogiveeallika kaitsmise ning selle ümbruse linnaruumi avamise vahel. Pakutud lahendused käsitlesid järve ümbrust kui linnaülest olulist loodus- ja maastikuruumi, mille parem ühendamine linnaga loob uusi võimalusi liikumiseks, looduse kogemiseks ja avaliku ruumi kujundamiseks, seadmata ohtu joogivee turvalisust.
Tööprotsessi toetasid ja suunasid mentoritena maastikuarhitekt Juhan Teppart (KINO maastikuarhitektid), arhitektid Siiri Vallner (Kavakava) ja Tõnis Savi (Anthony Clay Bureau), Läti arhitektid Marija Katrīna Dambe ja Emīlija Anete Ozoliņa (NOMAD architects), arhitekt Ann Kristiin Entson ja maastikuarhitekt Karmen Jääger (Tallinna Linnaplaneerimise Amet).
Välja töötati neli ruumilist visiooni
“De-fence for Defence” uurib, kuidas kaitsta Ülemiste järve kui Tallinna peamist joogiveeallikat, avades samal ajal inimestele võimaluse järveäärse maastikuga suhestuda. Ajaloolistest linnakindlustustest inspireerituna pakub projekt veega täidetud kraavidest ja tõstetud jalgteest koosnevat ringteed ümber järve, mis tagab veekaitse, arvestab märgaladega ning loob uusi vaateid ja sensoorseid kogemusi. Füüsilise eraldamise asemel lähtub lahendus arusaamast, et järve väärtuse teadvustamine ja selle kogemine aitab kaasa ka selle paremale kaitsmisele.
Autorid: Abraham Chintianto, Chiara Conuci, Adeele Lepik, Fred-Eric Pavel.
“Delay landscape” leiab, et Järve tähtsus Tallinnale seisneb seda ümbritsevas loodusmaastikus, mida toidab järvevesi ja mis toimib linnaosasid ühendava sõlmpunktina. Pingestava infrastruktuuri asemel suunatakse leevendava toimega järvemaastik hoopiski linna, mis annab aluse areneva linnaruumi ja selle ühenduste tekkeks. Ujuvad märgalad koos taimekooslustega puhastavad vett ka ise ja aitavad hoida looduslikku mitmekesisust. Et pikendada tunnetuslikult järvemaastikku, nihutatakse “linnaväravad” lõuna poole nii, et linnalik tänavaruum jätkuks ka lennujaama ja järve vahel. Nii algaks linn juba järvega.
Autorid: Karmo Viherpuu, Emma Niskanen, Dileta Isodaitė, Manshu Yang.
“view’LEMISTE” ühendab Ülemiste järve saatvad müüdid selle tänapäevase rolliga riikliku julgeoleku tagamisel, käsitledes Tallinnat kui mere ja püha järve linna. Visiooni keskmes on Ülemiste varjatud olemuse esiletõstmine, millest saab järve identiteedi tuum. Järve tundlikkust ei nähta piiranguna, vaid väärtusena, mis annab suuna selle kujunemisele Tallinna linnamaastiku osaks, sealjuures rikkumata järve sanitaarkaitseala nõudeid. Visiooni põhiidee väljendub järve ümbruse eriilmelisi maastikke ühendavas Ülemiste ringrajas. Selle äärde läbimõeldult paigutatud vaateplatvormid pakuvad võimalusi pausideks ja suunavad raja läbija pilgu vaadetele, mis avavad uusi tahke järve ja linna kohta. Nii kujuneb ringrajast iseseisev tervik, mis kutsub tajuma järve kohalolu, ületamata seejuures piire, mis kaitsevad Ülemistet kui joogiveeallikat. “Vaata, ära puutu.”
Autorid: Agnietė Mazūraitė, Elisabeth Tomingas, Kirke Kivisoo, Roberts Pucko.
“Vool” pakub erinevaid võimalusi Ülemiste järve ümbruse ja linna ühendamiseks. Rohevõrgustiku abil suunatakse jalakäijate liikumist kesklinnast järve äärde. Piirdeaia olulistes punktides avamine ning jalg- ja jalgrattateede uuendamine aitavad luua järvega vahetuma kontakti. Visioon pakub välja vaateplatvormide ja -tornide rajamist, naabruskondi ühendavaid rattateid ning elektrilisi parvlaevu, mis võimaldaksid liikuda üle järve. Strateegilise taristu kaitse oleks tagatud läbimõeldud tõkestava haljastus- ja maastikukujunduse, ligipääsupiirangute ja oluliste punktide sihipärase jälgimisega.
Autorid: Emils Justs Bite, Dārta Emilija Viduša, Iris Bergholm, Katariina Klammer.
Töötuba leidis aset ning esitlused toimusid Tallinna linna kaasamiskeskuses Avalinn. Tulemuste esitlemisest võtsid osa Eesti Arhitektide Liidu asepresident Siim Tanel Tõnisson, Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, mentorid Juhan Teppart, Siiri Vallner, Tõnis Savi, Marija Katrīna Dambe, Emīlija Anete Ozoliņa, Ann Kristiin Entson, Tallinna Vesi esindajad Tarvi Thomberg ja Kristiina Soovik. Tektuuri esindasid Diana Drobot, Johann Ortin Õun ja Päär Keedus.
„Oleme tänulikud arhitektidele ja maastikuarhitektidele, kes pühendasid oma aega ja oskusi, et visioonide näol Ülemiste järve ümbruse ja linnaruumi seost uuel moel mõtestada. Ülemiste järv on ja jääb Tallinna piirkonna peamiseks joogiveeallikaks ning see on otseselt seotud veevarustuse turvalisuse ja kvaliteediga. Järvevee puhtuse ja turvalisuse kaitsmine on oluline ülesanne mitte ainult Tallinna Vee töötajate, vaid kogu piirkonna elanike vaates,“ selgitas Tallinna Vee veepuhastuse juht Kristiina Soovik.
Sündmuse fotoalbum EALi Facebooki lehel.
Lisainfo:
Kairi Rand
projektijuht
+372 505 6723